Tormised ilmad kui sisepõlemismootorit sütitav energia

Ma ei plaaninud täna sugugi postitust teha, ent kui sees põleb miski, mis sõrmi klaviatuurilt tõsta ei lase, siis tuleb seda hetke nautida. Viimasel ajal on Eesti tormine ilm mulle väga palju ilusaid hetki ja jõudu andnud. Torm ei ole minu jaoks kunagi midagi hirmsat ja koledat olnud, vastupidi.

Niisiis hakkasingi mõtisklema, miks see nii on ja jagan seda tänases lühikeses postituses. Võib olla annan mõnele lugejale uut perspektiivi või lihtsalt võimaluse eluolusid pisut uues valguses vaadata.

Siinkohal mainin kohe ära, et ilmast tingitud elektrikatkestusi või autovigastusi mul ei ole olnud. Mõistan, et nende ilmnemisel tekib ka pahameel, aga kuniks ainukene häiriv asjaolu on maja seina vastu käiv tuul ja paks vihm, siis äkki on targem võtta hetk iseendale – olla selle tormi keskel rahu ja loomise allikas, et koos tormituultega puhastuda. Sa ei saa tormi vastu niikuinii mitte midagi teha, miks mitte see siis enda kasuks pöörata?

Ratastoolis õpitud tormi nautimine

Tormised ilmad-ajad on minu jaoks alati kuidagi väga põnevad olnud ja seda nii looduses kui inimelus. Torm raputab loodust, hävitab katkise ja aegunud ning annab ruumi uuele. Inimelus tähendavad tormised ajad arvukaid väljakutseid, uusi pingelisi olukordi ja lõpmatult loodavaid lahendusi – põnev ju.

Tunnistan, inimelus on tormiliste aegade nautimine tõenäoliselt õpitud oskus, sest tormiseid aegu on olnud väga varajasest elust saati ning kui miski välisest keskkonnast pidevalt tormi tekitab, õpid ajapikku neid samu olukordi ja mustreid ära tundma.

Vahepeal õpetavad tormised ajad mingeid aspekte elus ümber hindama ja annavad õiglase väärtuse sellele, mis päriselt sinu jaoks oluline on. Isegi kui tihtilugu peab seda avastades kogu oma elu ümber koordineerima. Seda protsessi ei tohiks karta – see on põnev ja edasiviiv. Noore naisena midagi sellist kirjutades võib kindlasti mõelda “Mida tema ka elu ümberkorraldamisest või tormistest aegadest teab?”

Julgen öelda, et olen enda elus mitmeid kannapöördeid teinud, tormiste aegade kestel või järel. Olen olnud kaks kuud ratastoolis, 8 korda kipsis jalgadega ja veel palju muud, mis on sundinud kõike, mis parasjagu elus toimub, ümber hindama, korraldama ja tuleviku osas täiesti uued plaanid tegema.

Mulle meeldib üks lause, mida just hiljuti jälle kuulsin ja jagan seda siin veidi mugandatult:

“Meie edu ja õnn ootab nende asjade taga, mida me kardame ja vältida proovime” 

Me teame enda sees väga hästi, kui midagi on “vale” ning see hakkab meie elus stressi tekitama. Kui aga pidevalt väikenegi siseanalüüs teha, püsime enda keskel, rahulolus. Ja siis annab ka loodus ja torm meile energiat ja uut seesmist põlemist juude. Kuidas?

Ammuta tormist energiat

Me ei vaja tegelikult palju. Kui väljas sajab vihma, tee aken lahti ja võta endale 5-10 min – kuula. Lihtsalt kuula vihmasabinat, kuidas tuul puid plaksutab ja juba kuivanud lehed vastu asfalti krabisevad. Kõik muremõtted, mis pähe tulevad – koonda kokku ja saada justkui vihma kätte, et nad koos looduse pesemisega kergemaks ja puhtamaks saaks.

Vesi peseb ju mustuse maha, jättes alles puhta ja kerge – sorteerib sodi. Nii ka mõtetes.

See on kõige lihtsam viis mediteerimiseks. Laialdased teadusuuringud on näidanud, tõestanud, et igapäevane mediteerimine parandab meeleolu, aitab vähendada stressi ja ärevust ning parendab üldist vaimset heaolu. Sealjuures aitab ka juba 5-minutist, kuid ideaalne/parem oleks 15 minutit. Allikad link1, link2, link3.

Olen ise teel veel sinnasuunas, et iga päev algaks 15 minutilise joogaga ja lõpeks 10-15 minutit mediteerimisega.

Kokkuvõttena

Viimased nädalad ja kuud on tõesti, päriselt kuidagi kiirelt läinud. On olnud uusi väljakutseid, olen ka palju rohkem kaamera ees olnud ja paratamatult tekitab see mulle seni veidi ärevust; on olnud väga varajaseid hommikuid ja krussis “juhtmetega” arvuti ees ajude kärsatamist. Pildid ja videod, mis septembrikuust leidsin, tundusid olevat kuid tagasi tehtud. Geopeitusele pole ka väga palju jõudnud ja tunnen, kuidas keha ja vaim igatsevad looduse järele.

Kõige selle juures on aga need tormised ilmad looduse ja looduses puhastumise minule lähemale toonud. Torm on olnud sütitavaks energiaks aga ka puhkamishetkede saatvaks jõuks.

Ilusat sügist!